Hetkeid aastast 2008
2:34 PM Posted In Memories for Everyone 0 Comments »
Jõulud on minu jaoks nagu sünnipäev, mis kestab mitu päeva. Ainult, et ma ei oota kingitusi ja kallistusi, vaid mul on piisavalt aega enne uue aasta saabumist veelkord kõik oma kõige kallimad inimesed läbi kallistada ja olulisemaid kinkidega premeerida. See on minu tänu neile selle eest, et nad olemas on.
Nüüd, kus aasta lõpuni on jäänud loetud päevad, on aeg avaldada oma tänulikkust.
Tänada kõikide heade asjade eest, mis on minuga see aasta juhtunud.
Esiteks ma tänaks veelkord oma sõpru. Ma ei hakka teid siin ükshaaval üles loetlema, sest te olete niigi kirjas paljudes minu ilusates hetkedes. Te olete naernud ja nutnud koos minuga. Teiega on koos veedetud hetki, mis teevad elu elamisväärseks. Te teade, mida ma vihkan ja mida ma kardan ning püüate mind nende eest kaitsta. Samuti te teate, mida ma armastan ja millest hoolin ning püüate teha kõik, et ma tunneksin end printsessina. Kõige rohkem armastan ma teid aga selle eest, et te armastate mind sellisena nagu ma olen. Läbi teie silmade näen ma ennast. Näen oma häid ja halbu külgi ning oskan tänu sellele muutuda aina paremaks inimeseks. Teie teete minust selle, kes ma olen !
Teiseks ma tänan neid mehi, kes see aasta minu südamest läbi on käinud. Ka teie olete mulle andnud hulgaliselt õppetunde ning lõpuks ometi avanud mu silmad ning viinud mind arusaamisele, mida ma tahan saada. Ilma teieta ei oleks seda juhtunud! Siinkohal ma tahaksingi teid veelkord tänada ja soovida, et ka teie jõuaksite hetkeni, kus saate aru, mida te tahate! J
Kolmandaks ma tänan hetki, milles olen saanud see aasta viibida. Nagu näiteks “Teeme Ära 2008” kampaania, kus Triinu töökaaslastega koos aitasime natukene prügi emakese maa pealt kokku korjata. Tore oli õhtul teleka ette istuda ja veenduda selles, et sa oled midagi head teinud. Veel võib esile tuua öölaulupeo “Märkamisaeg”, kus.... inimest kogunes lauluväljakule ja laulis...laulis...laulis! See oli nii ilus ja meeliülendav. Seda sõnadesse panna on mõttetu, kes ise kohal olid, teavad niikuinii.
Ilusatest hetkedest oli üks kindlasti Triinu ja Velvo pulm. Sest mis saab olla armsam hetkest, kui su parim sõbranne abiellub ja sa saad olla pruutneitsi. No ok, parem saab olla see, kui sa ise abiellud, kuid sellest juba mõni teine kord. Praeguseks on aga edetabeli tipus just need pulmad...sest need olid nii printsessalikult lihtsad ja armsad.
See suvi andis mulle võimaluse veel hommikul järve peal kala püüda ja puid istutada. Jah, üks mu kallitest sõpradest võttis mu suvel kaasa ühele üllale üritusele, kus istutati paarsada istikut. Minu elu esimesed istutatud puud. Vahva! Kindlasti hakkan seda ka edaspidi tegema.
Tegelikult andis see suvi mulle veel ühe fantastilise emotsiooni Viru Folgi näol. Mis saaks olla parem kui mere kaldal päikseloojangu ajal head live muusikat kuulata ja siis jalutada mööda küünaldega valgustadud teerada oma telgini ning magama keerata. Jah, see oli üritus, kus ma tundsin üle pika aja, et KÕIK INIMESED ON ILUSAD JA HEAD!
Üks viimane südant liigutav hetk oli paar päeva tagasi, kus vaatasin “Jõulutunnelit”, mis see aasta kogub raha Haapsalu rehabilitatsioonikeskuse jaoks. Sattusin seda vaatama hetkel, kus näitas väikest 5 või oli see 6 aastast poissi, kes oli saanud 2 aastaselt insuldi ja selle tagajärjel kaotanud kõndimis ja kõnevõime. Kuid tänu sellele rehabilitatsioonikeskusele ja kõikidele protsetuuridele ning jõupingutustele on see poiss õppinud uuesti rääkima ja kõndima. Ma vaatasin seda lõiku ja pisarad voolasid mööda mu nägu. Sellel hetkel tundsin ma kogu oma hingest, et õpin koolis õiget asja, et ma olen õigel teel... Et kunagi ühel päeval ma istun jõulude ajal telekat ning seal näitab “imesid” ning ma tean, et nende imede sündimisele olen ka mina kaasa aidanud. Oeh, mul tuleb praegugi pisar silma. Sellel “kaikaga pähe” hetkel, sain ma ka teise hoobi – mille tagajärjel võtsin telefoni ja annetasin 25.- Nüüd te mõtlete kindlasti, et kah mul heategu, aga samas mul endal on majanduskriis ja ma otsustasin anda 25.- ja kui ükejäänud miljon eestlast sama teeks, siis teeks see ju kokku
25 000 000.- Seega ei ole asi mitte rahas, vaid suhtumises!
Ah jaa, novembri lõpus olnud lumetorm ning selle ajal Kardiorus jalutamine kuulub ka vaiendamatult vahvate hetkete nimistusse.
Nii, mida ma siis veel oskan teile rääkida tänuväärsetest hetketest? Kuigi ma täpselt seda hetke ei mäleta, siis päev, mil ma ostustasin kooli minna ja kõik need päevad, mis ma olen seal praeguseks käinud on midagi nii õiget. See on just see, mida mul vaja on. Näiteks täna istusin oma Shin Do tunnis ja tegelesin mediteerimisega. Kuid selle asemel, et end kuhugi kose kõrval olevate õitsevate kirsipuude alla mõelda. Ma lihtsalt sulgesin silmad ja jätsin end samasse klassiruumi, sest see oli tollel hetkel kõige ideaalsem koht, kus ma olla sain. Need vaimsed ja füüsilised muutused, millel see kool on tekitanud ja millele kaasa aidanud. Kui ma üldse oma elu jooksul milleski kindel olen olnud, siis on see just see, mida ma hetkel õpin.
Mis siin salata, jõuan lõpuga algusesse tagasi ehk jõulude juurde. Minu selle aasta jõulud on olnud ka fantastilised. Need algasid minu juures jõulupeoga juba 20.12 ning kestavad rõõmsalt siiani. Jõuluvana tõi mulle isegi päris mitu asja, mida ma talle kirjutasin. Tegelikult tõi ta mulle enemuse nendest asjadest, mida ma saada tahtsin ja isegi rohkem.
Ma sain oma DVD-d, tordilabida, toweri mängu, hulgaliselt komme ja piparkooke, käsitööseebi, -küünla, jne. Mis aga kõige tähtsam – ma sain ise tuua metsast kuuse, ma sain lume ja ma sain armastuse ! Seega, nii nagu mu horoskoop ütles, aasta lõpuks oled sa maailma kõige õnnelikum tüdruk ja seda ma hetkel ka olen.
Minuga juhtuvad ilusad asjad ja ma ei hakka kunagi neid iseenesestmõistetavateks pidama. Olen tänulik iga hetke eest....iga minuti eest nendes hetketes. Tegelikult olen õnnelik ja tänulik iga päeva eest, sest iga päev annab meile midagi väärtuslikku!
Minu õnne saab muuta vaid teadmine, et asjad lähevad nüüdsest aina paremaks ning mina saan iga uue hetkega aina õnnelikumaks ja õnnelikumaks ja õnnelikumaks ! ! !
Head vana aasta lõppu ja õnnelikku-õnnelikku-õnnelikku uut aastat !
Nüüd, kus aasta lõpuni on jäänud loetud päevad, on aeg avaldada oma tänulikkust.
Tänada kõikide heade asjade eest, mis on minuga see aasta juhtunud.
Esiteks ma tänaks veelkord oma sõpru. Ma ei hakka teid siin ükshaaval üles loetlema, sest te olete niigi kirjas paljudes minu ilusates hetkedes. Te olete naernud ja nutnud koos minuga. Teiega on koos veedetud hetki, mis teevad elu elamisväärseks. Te teade, mida ma vihkan ja mida ma kardan ning püüate mind nende eest kaitsta. Samuti te teate, mida ma armastan ja millest hoolin ning püüate teha kõik, et ma tunneksin end printsessina. Kõige rohkem armastan ma teid aga selle eest, et te armastate mind sellisena nagu ma olen. Läbi teie silmade näen ma ennast. Näen oma häid ja halbu külgi ning oskan tänu sellele muutuda aina paremaks inimeseks. Teie teete minust selle, kes ma olen !
Teiseks ma tänan neid mehi, kes see aasta minu südamest läbi on käinud. Ka teie olete mulle andnud hulgaliselt õppetunde ning lõpuks ometi avanud mu silmad ning viinud mind arusaamisele, mida ma tahan saada. Ilma teieta ei oleks seda juhtunud! Siinkohal ma tahaksingi teid veelkord tänada ja soovida, et ka teie jõuaksite hetkeni, kus saate aru, mida te tahate! J
Kolmandaks ma tänan hetki, milles olen saanud see aasta viibida. Nagu näiteks “Teeme Ära 2008” kampaania, kus Triinu töökaaslastega koos aitasime natukene prügi emakese maa pealt kokku korjata. Tore oli õhtul teleka ette istuda ja veenduda selles, et sa oled midagi head teinud. Veel võib esile tuua öölaulupeo “Märkamisaeg”, kus.... inimest kogunes lauluväljakule ja laulis...laulis...laulis! See oli nii ilus ja meeliülendav. Seda sõnadesse panna on mõttetu, kes ise kohal olid, teavad niikuinii.
Ilusatest hetkedest oli üks kindlasti Triinu ja Velvo pulm. Sest mis saab olla armsam hetkest, kui su parim sõbranne abiellub ja sa saad olla pruutneitsi. No ok, parem saab olla see, kui sa ise abiellud, kuid sellest juba mõni teine kord. Praeguseks on aga edetabeli tipus just need pulmad...sest need olid nii printsessalikult lihtsad ja armsad.
See suvi andis mulle võimaluse veel hommikul järve peal kala püüda ja puid istutada. Jah, üks mu kallitest sõpradest võttis mu suvel kaasa ühele üllale üritusele, kus istutati paarsada istikut. Minu elu esimesed istutatud puud. Vahva! Kindlasti hakkan seda ka edaspidi tegema.
Tegelikult andis see suvi mulle veel ühe fantastilise emotsiooni Viru Folgi näol. Mis saaks olla parem kui mere kaldal päikseloojangu ajal head live muusikat kuulata ja siis jalutada mööda küünaldega valgustadud teerada oma telgini ning magama keerata. Jah, see oli üritus, kus ma tundsin üle pika aja, et KÕIK INIMESED ON ILUSAD JA HEAD!
Üks viimane südant liigutav hetk oli paar päeva tagasi, kus vaatasin “Jõulutunnelit”, mis see aasta kogub raha Haapsalu rehabilitatsioonikeskuse jaoks. Sattusin seda vaatama hetkel, kus näitas väikest 5 või oli see 6 aastast poissi, kes oli saanud 2 aastaselt insuldi ja selle tagajärjel kaotanud kõndimis ja kõnevõime. Kuid tänu sellele rehabilitatsioonikeskusele ja kõikidele protsetuuridele ning jõupingutustele on see poiss õppinud uuesti rääkima ja kõndima. Ma vaatasin seda lõiku ja pisarad voolasid mööda mu nägu. Sellel hetkel tundsin ma kogu oma hingest, et õpin koolis õiget asja, et ma olen õigel teel... Et kunagi ühel päeval ma istun jõulude ajal telekat ning seal näitab “imesid” ning ma tean, et nende imede sündimisele olen ka mina kaasa aidanud. Oeh, mul tuleb praegugi pisar silma. Sellel “kaikaga pähe” hetkel, sain ma ka teise hoobi – mille tagajärjel võtsin telefoni ja annetasin 25.- Nüüd te mõtlete kindlasti, et kah mul heategu, aga samas mul endal on majanduskriis ja ma otsustasin anda 25.- ja kui ükejäänud miljon eestlast sama teeks, siis teeks see ju kokku
25 000 000.- Seega ei ole asi mitte rahas, vaid suhtumises!
Ah jaa, novembri lõpus olnud lumetorm ning selle ajal Kardiorus jalutamine kuulub ka vaiendamatult vahvate hetkete nimistusse.
Nii, mida ma siis veel oskan teile rääkida tänuväärsetest hetketest? Kuigi ma täpselt seda hetke ei mäleta, siis päev, mil ma ostustasin kooli minna ja kõik need päevad, mis ma olen seal praeguseks käinud on midagi nii õiget. See on just see, mida mul vaja on. Näiteks täna istusin oma Shin Do tunnis ja tegelesin mediteerimisega. Kuid selle asemel, et end kuhugi kose kõrval olevate õitsevate kirsipuude alla mõelda. Ma lihtsalt sulgesin silmad ja jätsin end samasse klassiruumi, sest see oli tollel hetkel kõige ideaalsem koht, kus ma olla sain. Need vaimsed ja füüsilised muutused, millel see kool on tekitanud ja millele kaasa aidanud. Kui ma üldse oma elu jooksul milleski kindel olen olnud, siis on see just see, mida ma hetkel õpin.
Mis siin salata, jõuan lõpuga algusesse tagasi ehk jõulude juurde. Minu selle aasta jõulud on olnud ka fantastilised. Need algasid minu juures jõulupeoga juba 20.12 ning kestavad rõõmsalt siiani. Jõuluvana tõi mulle isegi päris mitu asja, mida ma talle kirjutasin. Tegelikult tõi ta mulle enemuse nendest asjadest, mida ma saada tahtsin ja isegi rohkem.
Ma sain oma DVD-d, tordilabida, toweri mängu, hulgaliselt komme ja piparkooke, käsitööseebi, -küünla, jne. Mis aga kõige tähtsam – ma sain ise tuua metsast kuuse, ma sain lume ja ma sain armastuse ! Seega, nii nagu mu horoskoop ütles, aasta lõpuks oled sa maailma kõige õnnelikum tüdruk ja seda ma hetkel ka olen.
Minuga juhtuvad ilusad asjad ja ma ei hakka kunagi neid iseenesestmõistetavateks pidama. Olen tänulik iga hetke eest....iga minuti eest nendes hetketes. Tegelikult olen õnnelik ja tänulik iga päeva eest, sest iga päev annab meile midagi väärtuslikku!
Minu õnne saab muuta vaid teadmine, et asjad lähevad nüüdsest aina paremaks ning mina saan iga uue hetkega aina õnnelikumaks ja õnnelikumaks ja õnnelikumaks ! ! !
Head vana aasta lõppu ja õnnelikku-õnnelikku-õnnelikku uut aastat !
0 comments:
Post a Comment