My Strange World

Touch is an extremely powerful thing. And a gentle kiss can create physical arousal.

Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km).Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" – piirkonna, kus Päike kunagi ei looju.




Serpent Sea, Southern Sea, Sea That Has Become Known or Known Sea, Sea of Crises, Sea of Fertility, Sea of Cold, Sea of Alexander von Humboldt, Sea of Moisture, Sea of Showers or Sea of Rains, Sea of Ingenuity, Sea of Islands, Sea of the Edge, Sea of Muscovy, Sea of Nectar, Sea of Clouds, Eastern Sea, Sea of Serenity, Sea of William Henry Smyth, Foaming Sea, Sea of Tranquility, Sea of Waves, Sea of Vapors, Ocean of Storms

Armastus on illusioon, mille on loonud vaesed kirjanikud ja rahaahned filmiprodutsendid.

Kirjanik, kes istus oma ärklitoas, oli nälginud ja üksik. Ta esimest raamatut ei tahtnud keegi kirjastada ning teise jaoks puudus tal visioon. Nii veetis ta päevi, istudes oma kirjutuslaua taga pilk väiksest aknast tänavale suunatud.
Ühel sumedal õhtupoolikul see juhtuski - ta aknast möödus imekaunis kõrgklassi preili.
See oli armumine esimesest silmapilgust.
Kirjanik haaras sule ja kirjutas paksu romaani. Ta teadis, et reaalses elus puudub tal võimalus sellisele naisele ligi pääseda ja nii elaski ta kogu oma hingeelu välja selles romaanis. Raamat kirjastati ja sellest sai kiiresti bestseller. Kirjanik sai kuulsaks ja rikkaks ning ta arvas, et ehk nüüd on tal luba kõrgklassi preilit kõnetada.
Ühel päeval nägigi kirjanik preilit jälle möödumas. Seekord polnud ta aga üksi, vaid koos oma abikaasaga. Kirjanik kurvastas mitu kuud ja suri lõpuks tiisikusse.

Kogu see lugu oli nii kurb-romantiline, et mõned aastakümned hiljem otsustab üks filmiprodutsent sellest raamatust ja kirjaniku päevikust inspireerituna teha filmi.

Preilist on saanud selle aja peale juba daam. Ta on elanud oma elu ja ei oska siiani arvatagi, et tema on selle raamatu ja filmi peategelaseks...

'Whatever you give to a woman, she will make it greater. If you give her
sperm, she'll give you a baby. If you give her a house, she'll give
you a home. If you give her groceries, she'll give you a meal. If you
give her a smile, she'll give you her heart. She multiplies and
enlarges what is given to her.
So, if you give her any crap, be ready to receive a ton of shit.'

"Mida naised tahavad?"

Epstein vastas:
"Naised tahavad partnerit, kes hoolib sellest, mida naine tahab!"

Me armume...kuid ühel hetkel see metsik tunne vaibub. Selleks hetkeks oleme tagasi jõudnud sinna, kus enne armumist või on armumisest saanud ARMASTUS.

Kuhu kaob see armumise tunne?
Kuid veel hullem, kuhu kaob armastus? Me armastame ja armastame ja armastame ning ühel hetkel on selle tunde asemel vaid piiritu tühjus.
Mis võtab meilt selle tunde?
Kui armumist me kontrollida ei saa, kuna ta on madalama tee emotsioon, siis armastus on kõrgema tee tunne. Me oleme kellegisse armunud ei tea isegi miks? Kuid kui meie käest küsitakse miks me kedagi armastame, siis oskame tuua lõpmatuseni argumente. Armumine kaob, kui partner ei suuda meid enam millegagi üllatada. Kui oleme harjunud kõikide tema heade ja mitte nii heade omadustega. Me ei saa armumise tunde kadumises kedagi süüdistada, sest see tuleb ja läheb meie tahtest hoolimata. Samas võime me ka üha uuesti ja uuesti armuda...
Armastus on aga midagi püsivamat ning põhineb pideval emotsioonide, tunnete ja tegevuste analüüsimisel ning kompromisside saavutamisel.
Armastus kaob hetkel, kui tunned, et sa kompromisside käigus pead loovutama rohkem, kui vastu saad. Tänu sellele tahad sa üha vähem teha kompromisse, sest need viivad erinevalt eelnevatest aegadest nüüd palju keerulistematele lahkarvamustele.
Selleks, et vältida tülisid, hakkad sa oma tundeid alla suruma ning väljendad neid vähem. Sinus saab võitu ükskõiksus. Ja need sinu sisse korjatud tunded ja välja näitamata emotsioonid ongi need, mis tapavad armastuse. Nad lämmatavad selle!
See oleks sama kui sulle pandaks une pealt padi näkku - sa küll sipled, aga õhku jääb aina vähemaks...

Loomulikult on võimalik sellest kriisist üle saada ja tavaliselt seda tehaksegi. Me oleme ju inimsed - analüüsivad loomad!
Aga mitte kunagi ei saa me tagasi seda tunnet, mis oli alguses. Seda esimest armumist ja puhast armastust!!!

Ühel õhtul istusin ma diivanil ja mind vaevas rahutus. Ma olin nii õnnelik ja nii armunud, et iga rakk mu kehas röökis rõõmust. Ma tahtsin kuidagi seda tunnet jäädvustada. Jooksin hoovi ja korjasin dressika taskutesse kastaneid. Tammetõrud sain naabertänava tamme alt. Nagu ma eelpool mainisin, oli tegemist sügisese õhtupoolikuga ja väljas oli pime. Seega pidin ma käpuli muru sees olles oma kastankasid ja tampse otsima. Koju jõudes hakkasin õhinaga maisterdama.
Tegin kaks ebamäärast looma oma kallimale ja siis ülejäänutest abstaktse skulptuuri, mille nimeks panin "Armastus".

Mis saaks olla ilusam, kui päikesetõusu ajal porilompide jääkoorikute katki krõpsutamine?