Kuhu kaob armastus?
12:47 PM Posted In Romance for Dummies 0 Comments »
Me armume...kuid ühel hetkel see metsik tunne vaibub. Selleks hetkeks oleme tagasi jõudnud sinna, kus enne armumist või on armumisest saanud ARMASTUS.
Kuhu kaob see armumise tunne?
Kuid veel hullem, kuhu kaob armastus? Me armastame ja armastame ja armastame ning ühel hetkel on selle tunde asemel vaid piiritu tühjus.
Mis võtab meilt selle tunde?
Kui armumist me kontrollida ei saa, kuna ta on madalama tee emotsioon, siis armastus on kõrgema tee tunne. Me oleme kellegisse armunud ei tea isegi miks? Kuid kui meie käest küsitakse miks me kedagi armastame, siis oskame tuua lõpmatuseni argumente. Armumine kaob, kui partner ei suuda meid enam millegagi üllatada. Kui oleme harjunud kõikide tema heade ja mitte nii heade omadustega. Me ei saa armumise tunde kadumises kedagi süüdistada, sest see tuleb ja läheb meie tahtest hoolimata. Samas võime me ka üha uuesti ja uuesti armuda...
Armastus on aga midagi püsivamat ning põhineb pideval emotsioonide, tunnete ja tegevuste analüüsimisel ning kompromisside saavutamisel.
Armastus kaob hetkel, kui tunned, et sa kompromisside käigus pead loovutama rohkem, kui vastu saad. Tänu sellele tahad sa üha vähem teha kompromisse, sest need viivad erinevalt eelnevatest aegadest nüüd palju keerulistematele lahkarvamustele.
Selleks, et vältida tülisid, hakkad sa oma tundeid alla suruma ning väljendad neid vähem. Sinus saab võitu ükskõiksus. Ja need sinu sisse korjatud tunded ja välja näitamata emotsioonid ongi need, mis tapavad armastuse. Nad lämmatavad selle!
See oleks sama kui sulle pandaks une pealt padi näkku - sa küll sipled, aga õhku jääb aina vähemaks...
Loomulikult on võimalik sellest kriisist üle saada ja tavaliselt seda tehaksegi. Me oleme ju inimsed - analüüsivad loomad!
Aga mitte kunagi ei saa me tagasi seda tunnet, mis oli alguses. Seda esimest armumist ja puhast armastust!!!
Kuhu kaob see armumise tunne?
Kuid veel hullem, kuhu kaob armastus? Me armastame ja armastame ja armastame ning ühel hetkel on selle tunde asemel vaid piiritu tühjus.
Mis võtab meilt selle tunde?
Kui armumist me kontrollida ei saa, kuna ta on madalama tee emotsioon, siis armastus on kõrgema tee tunne. Me oleme kellegisse armunud ei tea isegi miks? Kuid kui meie käest küsitakse miks me kedagi armastame, siis oskame tuua lõpmatuseni argumente. Armumine kaob, kui partner ei suuda meid enam millegagi üllatada. Kui oleme harjunud kõikide tema heade ja mitte nii heade omadustega. Me ei saa armumise tunde kadumises kedagi süüdistada, sest see tuleb ja läheb meie tahtest hoolimata. Samas võime me ka üha uuesti ja uuesti armuda...
Armastus on aga midagi püsivamat ning põhineb pideval emotsioonide, tunnete ja tegevuste analüüsimisel ning kompromisside saavutamisel.
Armastus kaob hetkel, kui tunned, et sa kompromisside käigus pead loovutama rohkem, kui vastu saad. Tänu sellele tahad sa üha vähem teha kompromisse, sest need viivad erinevalt eelnevatest aegadest nüüd palju keerulistematele lahkarvamustele.
Selleks, et vältida tülisid, hakkad sa oma tundeid alla suruma ning väljendad neid vähem. Sinus saab võitu ükskõiksus. Ja need sinu sisse korjatud tunded ja välja näitamata emotsioonid ongi need, mis tapavad armastuse. Nad lämmatavad selle!
See oleks sama kui sulle pandaks une pealt padi näkku - sa küll sipled, aga õhku jääb aina vähemaks...
Loomulikult on võimalik sellest kriisist üle saada ja tavaliselt seda tehaksegi. Me oleme ju inimsed - analüüsivad loomad!
Aga mitte kunagi ei saa me tagasi seda tunnet, mis oli alguses. Seda esimest armumist ja puhast armastust!!!
0 comments:
Post a Comment