Killukesi OSHO raamatutest:
8:10 AM Posted In Art for Dummies 0 Comments »
Kord külastas üks ameerika teadlane Kopenhaagenis Nobeli preemia laureaati, füüsikut Niels Bohri. Ta oli väga üllatunud, nähes Bohri laua kohal hobuserauda. Raud oli naeltega seinale löödud, nii nagu peab - avatud ots ülespoole, et õnn kinni püüda ja teda mitte ära lasta. Närvilise naeruga küsis ameeriklane professorilt : " Professor Bohr, ega te ometi ei usu, et houseraud teile õnne toob? Olete selge peaga teadlane..."
Bohr kihistas naeru ja ütles : " Kallis sõber, muidugi ma ei usu seda mitte üks raas. Miks peaksin uskuma niisugust jama? Aga mulle on räägitud, et hobuseraud toob õnne hoolimata sellest, kas temasse usukuda või mitte."
* * *
Tuleb turist Inglismaale ja passikontroll küsib:
Kust te tulete?
Piiiiuuu, vvsssss ttttt viiuu - Indiast.
Teie sõidu eesmärk?
Pssiiuvvv tahan ssssrrr fff Londonitssss näha.
Kust te inglise keelt õppisite?
Sssssss viuuuuv - raadiost!
* * *
Eneseteadlikuna näitate alati, et te pole iseendast üldse teadlik. Te ei tea, kes te olete. Kui te seda teaksite, oleks kõik lihtne- te ei peaks taotlema teiste arvamusi. Teid ei vaevaks üldse, mis teised teie kohta arvavad - sel pole mingit tähtsust! Tegelikult teist ei räägitagi kunagi mitte midagi, sest alati, kui keegi teie kohta midagi ütleb, ütleb ta seda iseenda kohta.
* * *
Mina aga tahan öelda, et viga on teis endis. Kui sa oled õnnetu, siis selle eest vastutad sa ise ja mitte keegi teine. Miski muu ei aita - ei minevik ega ühiskonnavorm ega majandussüsteem. Kui sa jääd selleks, mis sa oled, siis jääd igas ühiskonnas ikka õnnetuks, Sa jääd õnnetuks igas majandussüsteemis, sa jääd õnnetuks igas maailmas - kui sa jääd samasuguseks.
* * *
Sügavas unes vajute teiegi loodusega sügavasse kosskõlla. Seepärast ongi sügav uni nii kosutav ja lõdvestav. Piisab sellest, kui magate mõni minuti sügavat und, ja te tunnete end jälle värske ja noorena. Kaob kõik tolm, mis teisse oli kogunenud, kaovad väsimus ja tüdimus. Te puutusite kokku lätetega.
Kuid see on loomalik viis lätetega kokku puutuda; uni on loomalik kokkupuude lätetega. Loomad on horisontaalsed, inimene aga vertikaalne. Kui tahate magama minna , peate vajuma horisontaalsesse asendisse. Ainult horisontaalasendis võite magama jääda, püsti seis oleks see väga raske. Peate minema tagasi, miljoneid aastaid tagasi, et olla nagu loom. Olete horisontaalne, maaga ühetasa; äkki hakkate kaotama teadvust, äkki pole te enam vastutav.
Just seepärast panigi Sigmund Freud oma patsiendid diivanile lamama. Patsiendi mugavuse jaoks pole see vajalik - see on hoopis üks strateegia. Niipea kui patsient on horisontaalasendis, kaob vastutamisvajadus. Ja kui ta ei tunneks end täiesti vabalt, ei hakkaks ta kunagi rääkima midagi teadvustamatut. Kui ta jääks vastutusvõimeliseks ja vertikaalseks, hakkaks ta teadlikult otsutama, mida öelda ja mida mitte. Ta tsenseeriks. Kui ta aga lebab horisontaalselt diivanil - ja psühhoanalüütik on tema taga, jäädes nähtamatuks - , siis on ta äkki jälle nagu loom, ta ei vastuta enam. Ta hakkab vatrama sellistest asjadest, mida ta muidu kunagi kellelegi ei rääkiks, mitte ühelegi võõrale. Ta hakkab rääkima asjadest, mis asuvad sügaval tema alateadvuses; need teadvustamata asjad kerkivad pinnale. See on strateegia, Freudi strateegia, millega patsient muudetakse täiesti abituks, abituks nagu laps või loom.
* * *
Kui oled suhtes, hakkad sina, nagu su partnergi, teist enesestmõistetavusega võtma – see tapabki kõik armusuhted. Naine arvab, et tunneb meest, mees arvab, et tunneb naist. Kumbki ei tunne kumbagi! Pole võimalik teist tunda, teine on müsteerium. Ja võtta teineteist kui enesestmõistetavust on solvav ja austuseta.
Arvata, et tunned oma naist, on väga-väga tahumatu. Kuidas saad sa tunda naist? Kuidas saad sa tunda meest? Nad on protsessid, nad ei ole asjad. Naine, keda tundsid eile, pole täna enam siin. Palju vett on vahepeal mööda Gangest alla voolanud, ta on juba keegi teine, täiesti erinev. Suhtle jälle, alusta uuesti, ära võta teda enesestmõistetavusega.
Ja mees kellega sa eelmisel ööl magasid – vaata hommikul uuesti ta nägu. Ta pole enam seesama isik, nii palju on vahepeal muutunud. Väga palju, otsatult asju. See ongi vahe asja ja isiku vahel. Mööbel toas on sama, kuid naine ja mees, nemad pole enam samad. Uuri jälle, alusta jälle. Seda mõtlen ma suhtlemise all.
Suhtlemine tähendab, et sa alustad alati otsast peale, sa püüad jätkuvalt tuttavaks saada. Taas ja taas tutvustate te end teineteisele. Püüate näha teineteise isiksuse erinevaid tahke. Püüate tungida aina sügavamale teise tunnete sisemaailma, tema loomuse sügavasse peidupaika. Püüate lahti harutada müsteeriumi, mida lahti ei saa harutada. See on armastuse rõõm: teadvuse uurimine.
* * *
Teises inimeses ei saa mingil moel kindel olla. Esmalt ole kindel endas. Ja inimene, kes on iseendas kindel, on kindel kogu maailmas. Sinu kõige sügavamas keskmes tekkinud kindlus teeb su kindlaks kõiges, mida teed ja kõiges, mis sinuga juhtub. Rahunenud, keskendunud, ühenduses Maaga, iseendaga, sa nende asjade pärast ei muretse. Sa kiidad heaks.
* * *
Kuulsin, et paavst, pöördudes Lõuna-Ameerika noorte poole, manitses: "Mu kallid, hoiduge saatana eest. Saatan ahvatleb teid alkoholi, narkootikumide ja eriti abielueelse seksiga." Nii, kes on saatan? Mina pole teda kohanud, mind pole ahvatlenud. Ma ei usu, et keegi teist oleks kuradit kohanud või et ta oleks teid ahvatlenud.
* * *
Maailm oli loodud ja Jumal saatis iga päev maailma uusi asju .Ühel päeval saatis ta maailma Ilu ja Inetuse. Nad saabusid varahommikul ,päikesetõusu ajal.Nad maandusid järve ääres ja otsustasid mõlemad , et lähevad kümblevad, sest nende keha ja riided olid väga tolmused.
Tundmata maailma tavasid heidavad nad riided seljast ja lähevad külma järvevette. Päike tõuseb , koguneb rahvast.Inetus , aga mängib vingerpussi-kui Ilu on eemale ujunud tuleb Inetus kaldale ja paneb Ilu riided selga ja põgeneb. Mõne aja pärast märkab Ilu , et rahvast on kogunenud ja tema on alasti ja otsib omi riideid.Need on kadunud! Inetus on läinud ja Ilu seisab paljalt päikese käes ja rahvas läheneb talle. Oskamata muud teha ,paneb Ilu Inetuse riided selga ja läheb Inetust otsima,et riided ringi vahetada.
Räägitakse , et ta otsib siiamaani...kuid Inetus on kaval ja lipsab käest.Inetusel on ikka veel Ilu riided üll, ta on maskeeritud Iluks ning Ilu liigub ringi Inetuse rõivad selgas.
* * *
Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastupidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist.
Raamat algab julguse tähenduse avamisega, näidates, kuidas see igapäevaelus väljendub. Siin ei keskenduta erandlikes olukordades tehtud kangelastegudele, vaid sellele, kuidas kasvatada oma sisemist julgust, nii et suudaksime iga päev elada tõeliselt ja täielikult.
Kui elu nõuab muutust, on meil vaja muutumisjulgust. Samuti on meil vaja julgust seista omaenda tõe eest, isegi kui teised arvavad teisiti, ning julgust minna tundmatusse hirmudest hoolimata. Seda on vaja nii isiklikes suhetes kui ka töösuhetes, ja samuti mõistmaks, kes me oleme ja miks me siin oleme.
„Julgus” sisaldab ka meditatsioonitehnikate kirjeldusi, mille Osho on loonud inimeste jaoks, kes tahavad oma hirmudega toime tulla.
* * *
"Tohutu suured numbrid tekitavad inimeses tunde, et neil on õigus - nad ei saa ometigi eksida, miljonid inimesed on nendega. Aga üksi jäädes hakatakse kahtlema: keegi ei ole minuga. Kus on tagatis, et mul on õigus? Seepärast ma ütlengi, et siinilmas on indiviidina elamine kõige suurem julgus. Indiviidina elamine nõuab kõige kartmatumat aluspõhja: "See ei loe, et kogu maailm on minu vastu. Loeb see, et minu kogemus on tõeline. Mind ei huvita numbrid, mind ei huvita, kui palju inimesi on minuga. Mind huvitab minu kogemuse tõelisus - kas ma kordan kellegi teise sõnu nagu papagoi, või lähtuvad mu väited mu oma kogemusest, kui see on osa minu lihast ja verest, siis võib kogu maailm olla vastaspoolel - aga õigus on ikkagi minul, mitte neil. Sel pole tähtsust, nad ei pea minu poolt hääletama selleks, et tunneksin endal õigus olevat. Ainult need, kes levitavad teiste arvamusi, vajavad teiste toetust."
* * *
Eks ole maa peal enne teid elanud miljoneid inimes? Te ei tea nende nimesidki; kas nad üldse kunagi olemas olid, sel pole mingit tähtsust. On olnud pühakuid ja patuseid, ja on olnud auväärseid inimesi, ja on olnud ka kõigsugu veidrikke ja hulle, aga nad kõik on kadunud - neist pole maa peale jälgegi järele jäänud.
Hoolitsemist ja hoidmist väärivad üksnes need omadused, mille saab endaga kaasa võtta, kui surm hävitab keha ja vaimu, sest siis on need omadused teie ainukeseks kaaslaseks. Need on ainsad tõelised väärtused, ja elus on üksnes see inimene, kes on nendeni jõudnud - kõik teised üksnes teesklevad elamist.
Kui inimene elus püsib, ei tähenda see veel tingimata, et ta päriselt elab. Mõelge omaenda elule. Kas võite seda nimetada õnnistuseks? Kas võite seda nimetada kingituseks, olemise anniks? Kas tahaksite, et seesama elu antaks teile üha uuesti ja uuesti?
* * *
Bohr kihistas naeru ja ütles : " Kallis sõber, muidugi ma ei usu seda mitte üks raas. Miks peaksin uskuma niisugust jama? Aga mulle on räägitud, et hobuseraud toob õnne hoolimata sellest, kas temasse usukuda või mitte."
* * *
Tuleb turist Inglismaale ja passikontroll küsib:
Kust te tulete?
Piiiiuuu, vvsssss ttttt viiuu - Indiast.
Teie sõidu eesmärk?
Pssiiuvvv tahan ssssrrr fff Londonitssss näha.
Kust te inglise keelt õppisite?
Sssssss viuuuuv - raadiost!
* * *
Eneseteadlikuna näitate alati, et te pole iseendast üldse teadlik. Te ei tea, kes te olete. Kui te seda teaksite, oleks kõik lihtne- te ei peaks taotlema teiste arvamusi. Teid ei vaevaks üldse, mis teised teie kohta arvavad - sel pole mingit tähtsust! Tegelikult teist ei räägitagi kunagi mitte midagi, sest alati, kui keegi teie kohta midagi ütleb, ütleb ta seda iseenda kohta.
* * *
Mina aga tahan öelda, et viga on teis endis. Kui sa oled õnnetu, siis selle eest vastutad sa ise ja mitte keegi teine. Miski muu ei aita - ei minevik ega ühiskonnavorm ega majandussüsteem. Kui sa jääd selleks, mis sa oled, siis jääd igas ühiskonnas ikka õnnetuks, Sa jääd õnnetuks igas majandussüsteemis, sa jääd õnnetuks igas maailmas - kui sa jääd samasuguseks.
* * *
Sügavas unes vajute teiegi loodusega sügavasse kosskõlla. Seepärast ongi sügav uni nii kosutav ja lõdvestav. Piisab sellest, kui magate mõni minuti sügavat und, ja te tunnete end jälle värske ja noorena. Kaob kõik tolm, mis teisse oli kogunenud, kaovad väsimus ja tüdimus. Te puutusite kokku lätetega.
Kuid see on loomalik viis lätetega kokku puutuda; uni on loomalik kokkupuude lätetega. Loomad on horisontaalsed, inimene aga vertikaalne. Kui tahate magama minna , peate vajuma horisontaalsesse asendisse. Ainult horisontaalasendis võite magama jääda, püsti seis oleks see väga raske. Peate minema tagasi, miljoneid aastaid tagasi, et olla nagu loom. Olete horisontaalne, maaga ühetasa; äkki hakkate kaotama teadvust, äkki pole te enam vastutav.
Just seepärast panigi Sigmund Freud oma patsiendid diivanile lamama. Patsiendi mugavuse jaoks pole see vajalik - see on hoopis üks strateegia. Niipea kui patsient on horisontaalasendis, kaob vastutamisvajadus. Ja kui ta ei tunneks end täiesti vabalt, ei hakkaks ta kunagi rääkima midagi teadvustamatut. Kui ta jääks vastutusvõimeliseks ja vertikaalseks, hakkaks ta teadlikult otsutama, mida öelda ja mida mitte. Ta tsenseeriks. Kui ta aga lebab horisontaalselt diivanil - ja psühhoanalüütik on tema taga, jäädes nähtamatuks - , siis on ta äkki jälle nagu loom, ta ei vastuta enam. Ta hakkab vatrama sellistest asjadest, mida ta muidu kunagi kellelegi ei rääkiks, mitte ühelegi võõrale. Ta hakkab rääkima asjadest, mis asuvad sügaval tema alateadvuses; need teadvustamata asjad kerkivad pinnale. See on strateegia, Freudi strateegia, millega patsient muudetakse täiesti abituks, abituks nagu laps või loom.
* * *
Kui oled suhtes, hakkad sina, nagu su partnergi, teist enesestmõistetavusega võtma – see tapabki kõik armusuhted. Naine arvab, et tunneb meest, mees arvab, et tunneb naist. Kumbki ei tunne kumbagi! Pole võimalik teist tunda, teine on müsteerium. Ja võtta teineteist kui enesestmõistetavust on solvav ja austuseta.
Arvata, et tunned oma naist, on väga-väga tahumatu. Kuidas saad sa tunda naist? Kuidas saad sa tunda meest? Nad on protsessid, nad ei ole asjad. Naine, keda tundsid eile, pole täna enam siin. Palju vett on vahepeal mööda Gangest alla voolanud, ta on juba keegi teine, täiesti erinev. Suhtle jälle, alusta uuesti, ära võta teda enesestmõistetavusega.
Ja mees kellega sa eelmisel ööl magasid – vaata hommikul uuesti ta nägu. Ta pole enam seesama isik, nii palju on vahepeal muutunud. Väga palju, otsatult asju. See ongi vahe asja ja isiku vahel. Mööbel toas on sama, kuid naine ja mees, nemad pole enam samad. Uuri jälle, alusta jälle. Seda mõtlen ma suhtlemise all.
Suhtlemine tähendab, et sa alustad alati otsast peale, sa püüad jätkuvalt tuttavaks saada. Taas ja taas tutvustate te end teineteisele. Püüate näha teineteise isiksuse erinevaid tahke. Püüate tungida aina sügavamale teise tunnete sisemaailma, tema loomuse sügavasse peidupaika. Püüate lahti harutada müsteeriumi, mida lahti ei saa harutada. See on armastuse rõõm: teadvuse uurimine.
* * *
Teises inimeses ei saa mingil moel kindel olla. Esmalt ole kindel endas. Ja inimene, kes on iseendas kindel, on kindel kogu maailmas. Sinu kõige sügavamas keskmes tekkinud kindlus teeb su kindlaks kõiges, mida teed ja kõiges, mis sinuga juhtub. Rahunenud, keskendunud, ühenduses Maaga, iseendaga, sa nende asjade pärast ei muretse. Sa kiidad heaks.
* * *
Kuulsin, et paavst, pöördudes Lõuna-Ameerika noorte poole, manitses: "Mu kallid, hoiduge saatana eest. Saatan ahvatleb teid alkoholi, narkootikumide ja eriti abielueelse seksiga." Nii, kes on saatan? Mina pole teda kohanud, mind pole ahvatlenud. Ma ei usu, et keegi teist oleks kuradit kohanud või et ta oleks teid ahvatlenud.
* * *
Maailm oli loodud ja Jumal saatis iga päev maailma uusi asju .Ühel päeval saatis ta maailma Ilu ja Inetuse. Nad saabusid varahommikul ,päikesetõusu ajal.Nad maandusid järve ääres ja otsustasid mõlemad , et lähevad kümblevad, sest nende keha ja riided olid väga tolmused.
Tundmata maailma tavasid heidavad nad riided seljast ja lähevad külma järvevette. Päike tõuseb , koguneb rahvast.Inetus , aga mängib vingerpussi-kui Ilu on eemale ujunud tuleb Inetus kaldale ja paneb Ilu riided selga ja põgeneb. Mõne aja pärast märkab Ilu , et rahvast on kogunenud ja tema on alasti ja otsib omi riideid.Need on kadunud! Inetus on läinud ja Ilu seisab paljalt päikese käes ja rahvas läheneb talle. Oskamata muud teha ,paneb Ilu Inetuse riided selga ja läheb Inetust otsima,et riided ringi vahetada.
Räägitakse , et ta otsib siiamaani...kuid Inetus on kaval ja lipsab käest.Inetusel on ikka veel Ilu riided üll, ta on maskeeritud Iluks ning Ilu liigub ringi Inetuse rõivad selgas.
* * *
Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastupidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist.
Raamat algab julguse tähenduse avamisega, näidates, kuidas see igapäevaelus väljendub. Siin ei keskenduta erandlikes olukordades tehtud kangelastegudele, vaid sellele, kuidas kasvatada oma sisemist julgust, nii et suudaksime iga päev elada tõeliselt ja täielikult.
Kui elu nõuab muutust, on meil vaja muutumisjulgust. Samuti on meil vaja julgust seista omaenda tõe eest, isegi kui teised arvavad teisiti, ning julgust minna tundmatusse hirmudest hoolimata. Seda on vaja nii isiklikes suhetes kui ka töösuhetes, ja samuti mõistmaks, kes me oleme ja miks me siin oleme.
„Julgus” sisaldab ka meditatsioonitehnikate kirjeldusi, mille Osho on loonud inimeste jaoks, kes tahavad oma hirmudega toime tulla.
* * *
"Tohutu suured numbrid tekitavad inimeses tunde, et neil on õigus - nad ei saa ometigi eksida, miljonid inimesed on nendega. Aga üksi jäädes hakatakse kahtlema: keegi ei ole minuga. Kus on tagatis, et mul on õigus? Seepärast ma ütlengi, et siinilmas on indiviidina elamine kõige suurem julgus. Indiviidina elamine nõuab kõige kartmatumat aluspõhja: "See ei loe, et kogu maailm on minu vastu. Loeb see, et minu kogemus on tõeline. Mind ei huvita numbrid, mind ei huvita, kui palju inimesi on minuga. Mind huvitab minu kogemuse tõelisus - kas ma kordan kellegi teise sõnu nagu papagoi, või lähtuvad mu väited mu oma kogemusest, kui see on osa minu lihast ja verest, siis võib kogu maailm olla vastaspoolel - aga õigus on ikkagi minul, mitte neil. Sel pole tähtsust, nad ei pea minu poolt hääletama selleks, et tunneksin endal õigus olevat. Ainult need, kes levitavad teiste arvamusi, vajavad teiste toetust."
* * *
Eks ole maa peal enne teid elanud miljoneid inimes? Te ei tea nende nimesidki; kas nad üldse kunagi olemas olid, sel pole mingit tähtsust. On olnud pühakuid ja patuseid, ja on olnud auväärseid inimesi, ja on olnud ka kõigsugu veidrikke ja hulle, aga nad kõik on kadunud - neist pole maa peale jälgegi järele jäänud.
Hoolitsemist ja hoidmist väärivad üksnes need omadused, mille saab endaga kaasa võtta, kui surm hävitab keha ja vaimu, sest siis on need omadused teie ainukeseks kaaslaseks. Need on ainsad tõelised väärtused, ja elus on üksnes see inimene, kes on nendeni jõudnud - kõik teised üksnes teesklevad elamist.
Kui inimene elus püsib, ei tähenda see veel tingimata, et ta päriselt elab. Mõelge omaenda elule. Kas võite seda nimetada õnnistuseks? Kas võite seda nimetada kingituseks, olemise anniks? Kas tahaksite, et seesama elu antaks teile üha uuesti ja uuesti?
* * *
0 comments:
Post a Comment