My Strange World

Theobroma cacao ehk harilik kakaopuu, mis kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, on alla 8m kõrgune laia võrega puu. Ta õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. Kakaopuu viljad on paksu koorega 15-25cm pikad jaa 10cm paksused kollased või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20-50 pruuni seemet ehk kakaouba.
Esimesed märgid Theobroma cacao viljade kasutamisest ulatuvad tagasi aastatesse 1400 eKr. On teada, et maajad kasvatasid kakaopuid oma aedades ning kasutasid viljadest valmistatud mõrudat pipardega maitsestatud jooki igapäevaelus ja ka tseremoonitel. Kohviube kasutati kui raha kaupade ostmiseks ja vahetamiseks.
Eurooplastest esimestena jõi seda jooki loomulikult ei keegi muu kui Kolumbus. Ta aga ei sattunud sellest erilisse vaimustusse. Möödus veel palju aastaid, enne kui see jook tuntust saavutama hakkas.

Ajalooraamatud ei väida küll kindlalt, kuid pakutakse, et esimest korda veeti kakaoube ametlikult üle ookeani 1520datel hispaanlaste poolt. Jook sai populaarseks kuningakojas, kuid seda hoiti riigisaladusena.  Alles 17. sajandil muutus kakaouba kaubaartikliks, kui see oli tuntust võitnud kogu Hispaanias ja ka Prantsusmaal ning Itaalias. Kakaojook oli Hispaania sümbol ning tõrjus mujal Euroopas populaarseks saanud teise mõruda joogi - kohvi kõrvale.
Prantsusmaale jõudis jook 1615a., mil Hispaania kuninga Philippe III tütar Austria Anna abiellus Prantsusmaa kuninga Louis XIIIga ning uus kuninganna kuulutas kakao koheselt õukonnajoogiks. Louis XIV ja tema kaasa muutsid kakao joomise traditsiooniks ka Versaille lossis.
Inglismaale jõudis see aga 1650 aastate lõpul ning esimene "Chocolate house" avati 1657a.

Et jätkata romantilises ja helges võtmes ei kirjuta ma pikemalt sellest, kuidas orjad kakaokasvandustes tööd rügasid, et Eurooplased saaks imekallist jooki mekkida. :)

Šokolaadijooki valmistati tol ajal ja veel kaua aega hiljem tahketest šokolaadikamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud.
18. sajandil lõpul hakati joogile lisama ka piima.
1765a. James Baker avas esimese šokolaaditehase ukse Massachusettsis.
1780a. avas J.S. Fry& Sons Bristolis esimese tehase, mis tootis šokolaadipastat ning nende toodangut hakati müüma farmaatsiapoodides.
1795a. võeti kasutusele aurumasin.
1814a. Jules Pares avas esimese tehase Prantsusmaal
1815a. hollandlane Coenraad Johannes van Houten avas tehase.
1819a. esimene Šveitsi tehas avati Francois-Louis Cailler poolt.
Ja järjega Inglismaale tagasi tulles avas 1824a. uksed Cadbury.
1828a. van Houten hakkas tootma kakaopulbrit, mida hakati müüma kogu Euroopas.
1830a. Kohler lisas šokolaaadile metsapähkleid.
1839a. saksa firma Jordan & Timaeus müüs esimese šokolaaditahvli, mis oli kokku segatud kakaopulbrist, suhkrust ja kitsepiimast.
1847a. Fry & Sons avastasid, et segu suhkrust, kakaovõist ja kakaopublrist võimaldab vormida tugevama tekstuuriga tahvli. Nad eksponeerisid seda toodet Birminghamis 1849a. nime all "Maitsev šokolaad söömiseks"
1865a.  Ghirardelli Chocolate Company avastas broma protsessi, mille käigus kakaovõi eraldatakse kakaomassist pannes jahvatud kakaooad kottidesse rippuma sooja temperatuuriga ruumidesse, kus siis kakaovõi massist välja valgub. Selline meetod toimis paremini kui hüdraulilise pressi kasutamine ja van Houteni poolt loodud dutch protsess, jättes tugevama maitse.
1875a. tõi šveitsi küünlameister Daniel Peter turule esimese piimašokolaadi, kasutades piimapulbrit, mille ta naaber Henri Nestlé oma beebitoitu tootvas tehases avastas. Juba 1879a lõid naabrid käed ning loodi praeguseni tegutsev Nestlé.
Rodolphe Lindt võtis kasutusele kivijahvatus meetodi, mida suudedi tehase seinte vahel saladuses hoida kuni 1901 aastani.
20.sajand tõi kaasa šokolaadi massilise populaarsuse. Luksustootest sai igapäevamaius.

Kuigi pregu on võimalik kaubanduskeskusest osta meeletus valikus erinevaid šokolaade, siis mina eelistan pigem käsitööna valmistatud kvaliteetšokolaadi. Ainuüksi sellepärast, et siis ei söö ma šokolaadi magusavajaduse rahuldamiseks, vaid kakaoubade maitse nautimiseks.