Sõprusest
1:37 AM Posted In Memories for Everyone 0 Comments »
Ma olen eelnevalt päris palju rääkinud sellest, kuidas inimesed asjadega ja olukordadega ära harjuvad ning kuidas nad päris lühikese aja jooksul neid iseenesestmõistetavaks pidama hakkavad. Nii kurb kui see ka ei ole, siis teeme sama oma lähedastega.
Mul aga õnneks on nii mõnigi sõber, kellele saan öelda: "Ma armastan sind! Ma igatsen sind! Ma naudin sinuga koos veedetud aega! Ma tunnen su seltskonnast puudust! jne"
Minu sõbrad on teinud minust selle, kes ma olen.
Üks minu sõpradest on Triin, kellega koos on veedetud aega alates 6-st klassist ehk siis vahelduva eduga 13 aastat. Ta ei kuulu nüüd mu vanimate sõprade hulka, sest esikohal on Iris 18 sõprusaastaga, aga Triin on üks kellega mul on kõige lähedasem nn. suka-saapa suhe.
Meid ühendab sarnane maailmavaade, ühised huvid kaunite kunstide vastu ning me mõlemad usume asjadesse, mida tegelikult olemas pole. Kuid ma olen veendunud, et ennekõike ühendab meid see, et me viitsime rääkida ja kuulata. Mis saab olla elus tähtsamat, kui inimene, kellele sa saad kõik oma hingelt ära rääkida...ning mis saab olla müstilisemat suhtest, kus ei peagi rääkima, vaid üksteise mõistmine ja tundmine on juba nii tugev, et piisab märksõnadest...vahel aga pelgalt näoilmest või hääletoonist.
Ükspäev palus Triin mul temast kirjutada 1000 tähemärgiga iseloomustus. Loomulikult olin nõus, sest see tundus lihtne. Praegu, kus ma olen aga terve hommikupooliku veetnud tühja lehte vaadates, mõistsin, et pole see ühti nii kerge. Märksa lihtsam oleks kirjutada 1000 lehekülge, sest rääkida oleks nii palju. Samas pressides see kõik 1000 tähemärgi sisse, oleks tulemus läägelt läila kiidulaul, mis tunduks nii kuradimuse võlts. Seega siin ma nüüd olen - mina ja mu 1000 näpuvajutust...
Triin
Me oleme Triinuga olnud parimad sõbrad vahelduva eduga juba viimased 13 aastat. Minu jaoks on ta inimene, kes suudab kiires maailmas aega leida ja seda ennekõike ka minu jaoks. Vähemalt korra päevas vahetame oma mõtteid ja emotsioone. Kuna meil on hulganisti ühiseid huvisid, siis jätkub jutuainet arvatavasti aegade lõpuni.
Täpselt sellisena armastangi teda!
Mul aga õnneks on nii mõnigi sõber, kellele saan öelda: "Ma armastan sind! Ma igatsen sind! Ma naudin sinuga koos veedetud aega! Ma tunnen su seltskonnast puudust! jne"
Minu sõbrad on teinud minust selle, kes ma olen.
Üks minu sõpradest on Triin, kellega koos on veedetud aega alates 6-st klassist ehk siis vahelduva eduga 13 aastat. Ta ei kuulu nüüd mu vanimate sõprade hulka, sest esikohal on Iris 18 sõprusaastaga, aga Triin on üks kellega mul on kõige lähedasem nn. suka-saapa suhe.
Meid ühendab sarnane maailmavaade, ühised huvid kaunite kunstide vastu ning me mõlemad usume asjadesse, mida tegelikult olemas pole. Kuid ma olen veendunud, et ennekõike ühendab meid see, et me viitsime rääkida ja kuulata. Mis saab olla elus tähtsamat, kui inimene, kellele sa saad kõik oma hingelt ära rääkida...ning mis saab olla müstilisemat suhtest, kus ei peagi rääkima, vaid üksteise mõistmine ja tundmine on juba nii tugev, et piisab märksõnadest...vahel aga pelgalt näoilmest või hääletoonist.
Ükspäev palus Triin mul temast kirjutada 1000 tähemärgiga iseloomustus. Loomulikult olin nõus, sest see tundus lihtne. Praegu, kus ma olen aga terve hommikupooliku veetnud tühja lehte vaadates, mõistsin, et pole see ühti nii kerge. Märksa lihtsam oleks kirjutada 1000 lehekülge, sest rääkida oleks nii palju. Samas pressides see kõik 1000 tähemärgi sisse, oleks tulemus läägelt läila kiidulaul, mis tunduks nii kuradimuse võlts. Seega siin ma nüüd olen - mina ja mu 1000 näpuvajutust...
Triin
Me oleme Triinuga olnud parimad sõbrad vahelduva eduga juba viimased 13 aastat. Minu jaoks on ta inimene, kes suudab kiires maailmas aega leida ja seda ennekõike ka minu jaoks. Vähemalt korra päevas vahetame oma mõtteid ja emotsioone. Kuna meil on hulganisti ühiseid huvisid, siis jätkub jutuainet arvatavasti aegade lõpuni.
Meie avatud sõprussuhtes öeldakse kõik välja ja vahel võib juhtuda, kus rääkimisega on nii kiire, et aju ei jõua välja lausutut kontrollida ja sedasi suudab Triin mõnikord öelda armasalt naiivseid tobedusi.
Üldiselt on ta aga mässumeelne, võideldes rutiinsuse ja argipäevade vastu. See väljendub äärmuslikkuses, sest talle meelvad asjad, mis teistele on vastukarva, ning loomingulisuses, mõeldes ja tehes asju omamoodi. Just, Triin ongi omamoodi ja ei sarnane mitte millegagi, pigem leidub asju, mis sarnanevad temaga. Kõiges selles virr-varris suudab ta siiski jääda lihtsaks tüdrukuks, kes eelistab croissant'ile Kirde saia ja kupee BMW'le Dodge La Femme't.Täpselt sellisena armastangi teda!
0 comments:
Post a Comment